21.03.2013

Klassi jõudes, enamus tüdrukud olid pohmellis :D, ma nägin lihtsalt inetu välja, sest ma hakkasin alles kell 8 voodis välja liikuma :D.  Õpsid arvasid, et ma olen pohmellis! Aga vot ei onlud, ent täna mõtlen küll välja minna....
Peale tunde läksime Saraga telefonipoodi, et raha peale laadida. Mu telefoni krediidisaldo oli -5,45 :D. Nii, et ma pidin vähemalt 5 euri peale laadima, et tausta Moche-i vahelisi kõnesid teha. (nii, et pidin tasuma 7,50, neil on siin nii sega süsteem!!)

Ja kuna mul on praegu eesti nr ka sees, siis täna helistas mingi võõras number: Tere, mina olen Voldermani ema, et tulge siis esmaspäeval ikka Voldermarile järele.
Üritasin katkestada, et eee ma ei tea ühtegi Voldermani, et vale number vms, ta jahus ikka edasi, kuni lõpuks kuulas mind, ja vabandas ja pani toru ära. See oli selline awkward moment! :D


Kirjutasin Portugali lennujaama, seoses pagasi küsimusega ja sain kellegi teisele mõeldud kirja, tuleb välja, et olen Mr. Thomas Imbler. Noh ja veidikese aja pärast saabus minu nimeline kiri ka.

Just siis, kui loobusin mõttest täna välja minemisest, saan FB postkasti kirja ühelt eesti tüdrukult, küsimusega kas ma lähen. Ütlesin, et tahaks küll, noh ja siis chattisime veel, 1 eesti poiss tuleb ka, saame kell 11 lõpu metroo peatuses kokku ja lähme pittu! :)
Ja no kuna eesti on nii pisike, siis täiesti võhivõõra eestlasega on meil ühine FB sõber :D.
Aga jah, ma vihkan oma läpakat, just siis kui kiireks läheb, hakkasin sättima ja tolle tšikiga chattima, teeb arvuti restardi, ja see on see pikem..... siis kui ta üldse vait ei jää, pidin ootama, kui aku tühjaks saab. Õnneks/kahjuks on aku nii läbi, et ta ei jauranud isegi mitte tund.